On ideaalne hetk ütelda "homme hakkan heaks" ja sellega mu uue aasta lubadused piirduvadki:)
Blogimiseni

Uus liige tööotsijate seas :)

Milline on sinu tänane õnnelause?

Minu oma pole just paljulubav: "Kutt, kes sinu tulevikku ennustab, kaotas oma selgeltnägijavõimed (ja töö). Loodame, et tunned end õnnelikuna."

Talve võlud

Jee-jee rock-n-roll.... rock-n-roll, rock-n-roll. Hetkeks vaid - aga siiski on lund jalaga segada ja tuisus müttamisest leitud eufoorias võimalus lumeingleid teha.

Kahju autojuhid - teil on vist rasked ajad. Vähe sellest, et hommikul tuleb autoni pääsemiseks hommikuvõimlemise asemel labida aeroobikat ja kujundmarssimist teha, tuleb teil ka teosammul kulgevas ummikus istuda ja eesseisva auto summutist väljuvaid gaase oma auto salongis taluda.

Jalakäijana see-eest on tunduvalt huvitavam, sest üle pika aja on võimalus....
1) orienteeruda tuttavatel jalgradadel (mis on lootusetult lumme mattunud)
2) avastada, et silmad kinni vastu-tuules kulgedes ei tule otse kõndimine eriti hästi välja
3) jõuda tõdemuseni, et iga aeroobika fanaatik peaks treeningsaalis keksimise asemel hoopis olematuid teid pidi käimist proovima - - - võrratu võimalus probleemsete piirkondade tasuta vormimiseks.
4) Kihistada vaikselt naeru 10km/h liikuvaid autosid vms lumest tingitud juhtumisi vaadates

- Hommiku veidraim objekt, mida ei õnnestunud küll fotosilmaga jäädvustada oli lumehangede vahele kinni jäänud lume-sahk, mis Tartu hotelli juures põlvini lumes sumpavadi möödakäijaid lõbustas. Järjekordne kinnitus selle kohta, et nii mõnigi traktorist on oma load saanud lumevaesel aastal ja puudunud sellest teooria loengust kus räägiti raskete tee/maastiku oludega arvestamisest.

- Eilse õhtu "Tantsutähtede" vahepeal vaatasin aga seni-tundmatu-autori koreograafiale valminud lumeballetti majatagusel laste mänguväljakul. Ehkki "tantsija" jaoks oli olukord ebameeldivalt külm ja märg oli seda eestlaslikult meeldiv akna peal vaadata:) Nimelt ei õnnestunud ühel väga hilisel tunnil koju jõudnud härrasmehel trepikoja raudust kokku tuisanud lumehangede tõttu lahti tõmmata... no ja mis tal siis üle jäi kui helistada kodusolijaile ja paluda endale lumelabidas akna kaudu toimetada..... aga selleks et lumelabidani jõuda, tuli ukerdada suursuguste hangede vahel, mis visuaalse vaatluse alusel ei ulatunud mitte poolde säärde vaid pigem ületasid poolde reide ulatumise piiri....loodan, et kodus ootas teda kui mitte kuum vann siis vähemalt suur tee sidruniga.

Vaatame mida toob homne ;)

Oh küll see ilm on imelik,
võib tõesti ütelda.....

Üle pika aja sundis mind kirjutama kummaline avastus Eesti teadusmaastikul...
Leida taanlasest endine sõbranna, kellega Pariisis ja selle ümbruses sai nii mõndagi tehtud ja kes oli sunnitud oma õpinguid Inglismaal jätkama, Eesti kõrgkoolist teaduri koha pealt....

Ei mõista ei mõista ei mõista...
Mina vähemalt oleksin oma liikumisest teada andnud....

Peas on meeletult palju mõtteid ja ei ühtegi ideed...
See ongi see, kui elu sinust lihtsalt mööda veereb...

Oled vaatleja, kes ei näe
Oled kuulaja, kes ei mõista juttu
Oled rääkija, kes ei soovi miskit kõnelda...

Vaatad enda ette, kaugustes ei paista midagi...
vaatad seljataha, ja näed vaid tühjuses kulgevat jäljerida...

Ohumärgid

Viimane aeg on siit riigist lahkuda, sest igasugu ohumärke minu jäädavast võimalikust muutumisest on liiga palju.... Nimetagem mõningad:

1) olen hakanud tihedalt suhtlema oma ühika moslemitega(!)
2) õllest lootusetult joobes olevad neegrid ühikas ei üllata mind enam, pigem tundub midagi korrast ära, kui viimased mainitud päeval otse kõndida suudavad
3) poodi minnes eelistan lehmapiimal põhinevatele juustudele kitsepiimal põhinevaid... ikka mida kreemjam ja tugevama maitsega seda parem.... (siinkohal tuleks üle lugeda raamatu "Malle Pariisi vallutused" I osa eriti tulevikulubadused :))

Aga Eestisse saabumiseni on õnneks jäänud vaid loetud päevad...

Topeltnormid

Üldreegel on - kohvikus ja restoranis loetakse ülimalt ebaviisakaks arve toomist poole toidukorra ajal v.a nii mõneski restoranis on tavareegliks välismaalaste erikohtlemine ja nendele poole eine ajal sisse sõitmine a la maksge oma arve ära, ja seda isegi juhul kui sa teatad, et halloo ma kavatsen veel tellida.... tõprakari (samas tuleb meelde jätta, et kui sinuga juba nii on käitutud pole sul mingisugust põhjust tippi jätta - ehk siis iseenesest on see ju suurepärane võimalus kulude pealt kokku hoida :))

Üldreegel on - klient riidepoes/ kingapoes ei pea terve poe riiete suurusnumbreid üle kontrollima või ise kingakarpide vahel tuulama ja mingisuguseid hiina imesid endale sobivate kingade kätte saamiseks tegema, kui ta just mõnda teist keelt ei räägi (sel juhul ei paku ükski müüja sulle oma abi).

Üldreegel on - pin koodi sisestamist nõudva pangakaardiga toidupoes maksmisel kliendi dokumendinumbreid vms pole vaja välja arvatud juhul, kui tegemist on välismaalasega (ja et komplekt ikka täiuslik oleks kirjutatakse siin maal üles dokumendi numbri asemel hoopis näiteks isikukood - see ju tunduvalt efektsem numbrikombinatsioon:))

Ja sellest mis toimub siinsetes toidukohtades ja turgudel, kus lahtine toit (k.a toores liha ja kala) on eksponeeritud igasugu saastale ekstreemseimatel juhtudel ilma jahutuseta laudadel ( a la eile näitas termomeeter +32°C varjus ja juustud turul olid värske õhu kätte laotud, nii mõnigi juust oli kaotanud oma algse kuju ja oli pigem voolav mass kui kompaktne tükk) või kõigile ja kõigele avatud köögid söögikohtades, mis on kõrvuti parasjagu räpaste toalettruumidega, ei kannata rääkida ilma et hammas verele ei läheks EL uutele liikmetele kehtestatud reegleid vaadates....

STREIK - VIHM
VIHM - STREIK
STREIK - VIHM
VIHM - STREIK

No nadajela uze - skolko mozno!!??

Ajaloos on hullematki juhtunud

Kuidas näeb välja rande-vu: miiting kui üks osapooltest ei valda ühtegi teist keelt peale oma emakeele ja teine osapool räägib mainitud keelt tugeva aktsendiga ning piiratud sõnavara kasutades? Mina tean:) Üldsuse tungival nõudmisel tegin eile selle triki ära - eeee polnudki nii jube, aga paras huumorinurga stoori oli see küll... Tõeliselt kummaline üritus, kus vahelduva eduga üks või teine osapool keset kunstipärast fraasi sõnaraamatu haarab ja seda valguse kiirusel lehitsema kukub ise kahtlaselt pobisedes.
Mitte, et antud kohtumine oleks minu arvamust kohalike suhtes muutnud (pisut rassist ja igasugu sisserännanute suhtes kriitiliselt meelestatud olen ma jätkuvalt), aga vähemalt saan ma kinnitada oma seisukohtade õigsust varemsooritatud katsete alusel - TESTED ON MALLE
....

12.06.08

Kui te saate seda sõnumit lugeda ka peale tänast st 12.06.08 siis pani üks sektijuht maailmalõpu ennustamisega jälle totaalselt puusse...
http://www.elu24.ee/?id=16982

Elame, näeme - tânast kuupäeva pole enam teab kui palju jäänud.

Tegelikult tunnen sügavat huvi nende inimeste mõttemaailma kohta, kes sellist pläma siiralt usuvad... - - nii palju kui mulle füüsika ja füsioloogia loengutest meelde on jäänud peaks selle mehe jutt olema täielik p******t.

(jätkub)

Nih, kätte on jõudnud 13 Reede ja maailm on ikka veel olemas... nii et need, kes maailmalõpu ootuses kogu raha eilse päeva jooksul spaas või luksusrestoranis sirgeks lõid said julmalt tünga... Loomulikult on see kirje järjekordne näide selle kohta et 13 ja reede on tõesti Must Reede, et isegi selline pisiasi nagu maailmalõpu saabumine, mis on "suurte prohvetite" poolt ette ennustatud jääb ühel või teisel põhjusel ära... :)

Maagiline päev 10.06.08

Kehv päev - sa pead tööl olema kui väljas on suurepärane rannailm
Kehvem päev - kui sa tead, et sul on homme oodatud vaba päev ent ilmateade lubab vihma

Kehv päev - lahkud töölt nii hilja ja sinu lemmik toidupood on juba suletud
Kehvem päev - Sa ei saa hilisel õhtutunnil ka teise toidupoodi minna, kuna võtme demagnetiseerumise tõttu ei oleks sul peale majahoidja lahkumist võimalik enam ühikasse siseneda

Kehv päev - külmkapi suhtelise tühjuse tõttu ei ole õhtusöök eriti mitmekülgne
Parem päev - külmkapist võib leida nii kirsiõlu kui vahuveini õhtusöögi kõrvale

Kehv päev - mingi streigi tõttu on rongiühendus liinil, mida tööle jõudmiseks kasutad, häiritud
Parem päev - trehvad n-graafiku alusel liikuvas rongis sõpra, keda pole juba pikka aega näinud

Kehv päev - su telefonikaardi krediit on lõppemas kuna sul pole olnud aega seda laadida
Kehvem päev - varutelefonikaart on 100% kasutuskõlbmatu teadmata põhjusel

Kehv päev - otsustastad hommikul seelikuga tööle mineku kasuks ja pead arvestama vilistamise voi pideva silmadega jalgade hindamisega vastassoo poolt
Parem päev - sul õnnestub läbida 40minutine takistusrada töölt ühikani ilma, et ükski sisserännanu sind tutvuse sobitamise eesmärgil peataks

Perroonil...

Seisavad rongijaamas 3 Paris-Sud 11. ülikooli doktoranti alzeeria juurtega prantslane, kergelt pilusilmne jaapani ühikas resideeruv itaallane ja kurat seda teab, mis suunast saabunud pisut rassistist eestlane (mõne aasta eest oleksin ma mustlasele näkku naernud, kui ta mulle midagi sellist ette oleks ennustanud) ja võrdlevad keelt/keelteoskust oma riigis ja rahvaarvu.
KEEL
- prantslane kinnitab et saab jätkuvalt oma esivanemate keelest aru oskaks seda kirjutada, aga tundmatu teksti lugemisega tekiks probleemid, aga see-eest on mingil tasandil omandanud POOLA! keele.
- itaallane on lisaks emakeelele ja inglise keelele ära õppinud prantsuse keele ja omab alg-teadmisi LEEDU keelest
- eestlane teatab, et eksootilisim keel, mille on omandanud on see samune tema oma emakeel vaevu miljonini küündiva kasutajaskonnaga ja lisaks tüüpiliste omal maal räägitavate keelte oskusele (inglise, vene) on ta omandanud prantsusmaal räägitava inglise keele dialekti (teate küll, mis juhtub kui konn suhu toppida ja siis kõikidest grammatikareeglitest mööda minnes lobisema kukkuda) ja mingil tasandil kohaliku kõnekeele.
RAHVAARV
Pariis ilma äärelinnadeta 2.2-2.5miljonit
Ile de France +/- 10 miljonit
Pransusmaa - 64 - 65 miljonit
Itaalia - ca 60 miljonit
Rooma - ca 2.7 miljonit
Eesti - optistlik hinnang - 1.4miljonit
Tallinn - 0.4 miljonit
Tartu - suuruselt teine linn ca 0.1 miljonit
(Bytheway - the last numbers are also about a population of one country in EU)

Minu keel, minu uhkus...

Eesti keel on tegelikult ilus keel, aga miks see nii kole tundub, kui seda mõne tarkvara programmi või internetilehekülje tõlkimisel kasutatakse.... ? Vahetasin täna igasuguse uuendamise meeleolus orkutis kasutaja keele asukoha maa omast EESTI keeleks - JUBE, esimene mõte, mis pähe tuli oli oma profiili ümbertegemine selliseks, et harju keskmine terve mõistusega inimene mind profiili lugedes kohe mingisuguseks eriliseks monstrumiks ei peaks, kellel on kehamaalinguteks läbistatud kõrvad ja kes teeb camplikke nalju (selgitusena selle kellegi jaoks, kes lehekülge tõlkis http://en.wikipedia.org/wiki/Campy ). Ja kui ma aastate eest emakeele tunnis või lõpukirjandis oleks kehaehituseks kirjutanud "suur" "tüseda" asemel, oleks see raudselt stiiliveana kirja läinud või oleks automaatselt tekkinud küsimus minu tegeliku emakeele kohta. No miks teistes keeltes on võimalik mõistlikke tõlkeid teha, aga eestikeelse windows keskkonna või misiganes originaalis inglisekeelse programmi kasutamiseks peab vähemalt ÕS kõrval olema? Terve mõistus hakkab vist välja surema..... :(

Malle Kõigile....

No Comments :)

Sõbrad, teiega on hea...

"Täna proovime siis heliseva mustsõstra aroomi ja hõrgu tammevaadi maitsega veini" , teatab Tamm :)

Parim asi mida Pariisis üldse teha saab on pikniku pidamine lähedaste sõpradega Champs de Mars'il (pisut suurem versioon Pirogovi platsist), imetleda Eiffeli torni tulesid koos sadade teiste piknikupidajatega ja nautida selle juurde Põltsamaa Lossiveini :) ja et maailm liiga ideaalne ei tunduks on alati mingisuguseid tonte, kes arvavad, et nad on naissoost välismaalaste seas eriti hinnas ja et nad pakuvad viimastele elu võimalust Pariisis elava isikuga tutvuda...... prrrrrr

Igav päev

........ kohtasin Pariisi tänavail järjekordset suurkuju ---- ajudeta musklikuhja - Jean-Claude Van Damme'i ning erinevalt lühikesekasvulistest prantslastest ja hiinlastest ei soovinud mina temaga koos poseerida. Ei ole ju sünnis endisele filmimaailma suurele löömamehele ülevalt alla vaadata. Ja tühise pildi nimel ma kükitama ka ei hakka :) - oleks siis tegu olnud originaalsuuruses vahakujuga, kes ei solvu kui talle ülevalt alla vaadatakse ja pisut õelaid kommentaare macho-mehe kohta pillutakse... Aga ei ...

Eesti ja Prantsusmaa erinevuste TOP 5

5. - Eestis ei tunnista paljud teenindajad sõnade "palun", "tänan", "vabandust" olemasolu. Ja loomulikult ei kuulu need ka tänaval, ühistranspordis või mujal liikuvate inimeste sõnavarasse (kas tuleb tuttav ette- õrnad löögid ribide vahele turul liikudes või poekotiga kaasreisijate jalust maha niitmine, selle asemel, et verbaalseid vahendeid kasutades teed teha).

4. - Eestis pole võimalik ühistranspordi peale loota ka tipptunnil rahulikust pealelõunasest ajast või ööst rääkimata (seega pooled eelmises punktis mainitud probleemidest on siiski harva kogetavad, ent seda ebameeldivamad)

3.- Prantsusmaal ei oleks mõeldavgi, et noor naisterahvas istub pargipingil ja võtab päikesevanni ilma, et mingi juhuslik püksikandja end talle kohe esimesel minutil seltsiks ei pakuks (reaalsuses piisab ka mõneks minutiks kuhugi passima (kedagi ootama) jäämiseks).

2.- Eestis ei jookse üldjuhul keegi sulle järgi, et teatada "te näete hea välja, olete te juba abielus - ja kui ei ole, siis kas ma tohin teid pannkooki sööma kutsuda/teie kontaktid saada" vms.

1.- Kohates head sõpra Eestis, on täiesti loomulik, et kallistad teda ja keegi ei trügi põsemusisid jagama (puudub kohustus ka äsja tutvustatud inimest, kes ei pruugi sulle sümpaatne olla, puhtast viisakusest end musitama lubada)

Kas aimad kui habras on niit,
mis mind elu või sinuga seob,
ja jäädavalt minema siit,
mõni õnnetu hetk minu viib...

Mis jättis minusse sügavama jälje kas inimesed või kunst (seda eelmises sissekandes märgitud näitusel) - siis seekord ei suuda ma isegi otsustada... ehkki nii veider kui see minu puhul ka ei ole kipun arvama, et kunst...
Looming, mis suutis veel järgmisel päevalgi hoida seda veidrat meeleolu, mis saadab värske armumise järgselt... Kas võib armuda kunsti, tema ideedesse tema värvi ja sellesse emotsiooni, mille pilt või ese sinus tekitab? Või annab Monica del Norte töödele selle sära nendega kaasas käiv lugu sellest, kuidas leinata väärikalt, leida taas jalgealune ning kanda taasärkamise tunne lõuendile.... Või on tegu autori enda erakordse jõu ja säraga, mis on õnnestunud jäädvustada värvi abil....???
Selgusele jõudmiseks tuleb vist autori järgmise näituse avamisele minna...

Oma saar....

Miks mulle meeldib võõras riigis, teistsuguses kultuuriruumis, anonüümsust täis linnas...

Kogu selle võõra seas on pisikesed saarekesed - siinsed eestlased, Eestiga seotud üritused... kokkuhoidmine, just see, et meid on nii vähe, muudab igaühe meist eriliseks ja samal ajal teistega võrdseks. Ei ole olemas kaugeid ja kõrgeid saatkonnatöötajaid, heliloojaid, kuulsusi ja kunstitippe - on eestlased, erinevatel ametkohtadel, kes teevad oma tööd ja tunnevad rõõmu sellest piskust, mis meile antud on.

Iga prantslane oleks õnnest segane, kui nad kohtuks ühe õhtu jooksul mitmete oma riigi suurkujudega kunsti/kirjanduse vms valdkonnas, saaks voimaluse nendega infot vahetada, lihtsalt lobiseda ja jagada oma tundmusi, aga eestlane naudib väikest veini, head õhkkonda ja mõlgutab oma peas vaikset mõtet, et nii peabki olema...

Näiteks eile käisin Tiiu Kirsipuu ja Monica del Norte näituse avamisel.... väikesed sõnavõtud, hubane õhkkond ja suupistelaud pisikeses VIII linnajao kunstigaleriis vaid kiviviske kaugusel Champs Elyseest ja mõne sammu kaugusel Eesti saatkonnast, seltskond valdavalt kunstnikud, suursaadik/saatkonna töötajad ning kunstnike sõbrad tuttavad siit ja sealt-poolt piiri... Ja peale üritust - pisike istumine kesklinnas mainitud kunstnike ja lähimate sõpradega. Miski, mida minuga Eestis olles nii naljalt ei juhtunud, on siin saanud osaks igapäevaelust...

MINA OLENGI 0

Tegelikult ei ole mul mitte midagi ütelda - õigemini kõik mida ma teatud inimestele oma töö juures ütelda tahaksin on ühendid, mis igas korralikus kirjatükis on asendatud kujul sõna esimene täht tärnide rida ja sõna viimane täht ja igaüks võib ise aimata mis sõnad sidesõnade vahele jäävad jne.

Minu töötamise/mitte töötamise aegasid ei saa ikka minu selja taga planeerida ja neist siis teatada, ning olla üllatunud kui ma antud käitumise järgselt tugevat pettumust väljendan.

26 märts - oluline tähtpäev

Palju õnne Prantsusmaa Rahvusliku Jämesoolevähi-vastase-võitluse päeva puhul!

No selle riigi ametnikud kohe oskavad rahvuslikke pidupäevasid leiutada ja ka kõige vastikuma sombuse ja üleni halli päeva lõbusaks muuta. Oleks võinud ehk mingisuguse pisut leebema pühaga lihavõtete järgselt alustada....

Sind kiidan ma FinnAir uute kogemuste eest...

Igal oinal on oma mihklipäev ja igal sagedasel reisijal kaob ühel päeval pagas tundmatutesse avarustesse....

Minu kohvergi on teiste omataolistega liiga palju aega lennuki pagasiruumis viibinud ja uued trikid ära õppinud (ehk esineb asjadelgi teatav kirg üksinda reisimise vastu jne) parafraseerides kirjandusklassikat: Kui Malle väsinuna CDG pagasilindi juurde jõudis, olid pagasiga tegelevad ametnikud tema pagasi asukoha juba kindlaks teinud.... See asus jätkuvalt Helsingis. No ja oleks nad seda normaalselt teatanud- - - "[mus:jö: ou madam ko:m, mus:jö: ou madam ko:m kontakte:z a personelle de baga:z dü fin'a:]".... ehkki mul tekkis kuri kahtlus juba esimesel teksti kuulmisel, et jutt käib minust (ehkki ükski mõistlik inimene ei suudaks pika "u" asemele "o"-d hääldada, vâlja arvatud prantslased :)) ja ootasin pagasilindilt tuttavat kohvrit, mida ei tulnud ega tulnud... Eks ma läksin siis kurval ilmel vastava ametniku juurde ja teatasin et olen "madam KUUM" ja tahan oma pagasit.
Et voila - Vähemalt mind teenindanud ametnik on kindlasti läbinud kriisihaldamise, diplomaatia ja tigedate reisijatega suhtlemise kursused, sest silmast silma suhtlemisel suutis ta väljendada meeletut osavõtlikkust ja muret ning tekitada minus tunde, et asjaolu,et minu kohver ei jõudnud Vantaa-CDG lennukile teeb rohkem haiget talle kui mulle... ja kinnitas mulle et, kohver pannakse juba järgmise (s.o 3 tunni pârast väljuva) lennuki peale ja tuuakse veel samal päeval minu elukohta.

Teada tuntud fakt, et peale lennureisi on ainus mõte mis peas vasardab - MAGADA. Aga mina pidin ärkvel püsima, kuna võis karta, et kord uinununa ei pruugi tühine telefonihelin mind segada. Tunnid läksid ja läksid aga oodatud telefonikõnet ei tulnud ega tulnud. Lõpuks, pisut peale kella üheksat õhtul, helises telefon ja hääl teisel pool teatas, et minu pagas on Prantsusmaale jõudnud, aga minule tuuakse see alles järgmisel päeval minu poolt valitud ajavahemikus. Grrrrr..

Valisin esimese vähegi sobiva st 13.00-17.00 vahemiku. Ja lähtuvalt prantsuse täpsusest - nii kui nii keegi õigeks kellaajaks ei saabu asutasin ka mina end laborist kodu poole nii, et oleksin 13.00 ühikas ..... ja loomulikult poolel teel st 12.40 heliseb telefon ja mulle teatatakse "oleme teie elukoha väravate taga, tulge võtke oma kohver". Eks ma siis selgitasin et pagas pidi saabuma kell 13.00 aga kui te juba seal olete siis oodake ma saabun 13.00. Tegelikult joudsin kohale 13.01 ja selle hilinemise minuti jooksul tehti mulle 5kõnet samalt numbrilt ..... oimaivoikuidasajabnärvi selline lapselik käitumine

Elame, näeme.... järgmine võimalus kogeda pagasikaotust ei ole sugugi mägede taga...

Minu stipendium on liiga suur

Nuriseks pisut
Doktorandi stipendium Portugalis - üle 2000EUR
Doktorandi stipendium Prantsusmaal - 1350EUR
Doktorandi stipendium Eestis - 384.61EUR
Ja mida rohkem makstakse seda madalamad on PhD saamiseks esitatavad nõuded:(

Väikese hilinemisega - Palju õnne EV

Vabariigi aastapäeva pingviinide paraadile mind ei kutsutud ( lihtsalt pole riigikogulane ega silmailu pakkuv lollike Eesti meediaareenilt) ja seetõttu ei vaevunud ma end ka arvuti ette seda online jälgima vedada. Ja kuna siin riigis tähendas saatkonda vastuvõtule pääsemine minimaalselt 30EUR (minu puhul 45EUR) investeeringut kontserdipiletisse rõõmustasin mina end kaitseväe paraadi asemel päikese käes promenaadil ringi tatsamise, presidendi kõne asemel alzeerlaste möla kuulamise ja tikusuupistete asemel korraliku restorani-einega "Chez Clement" ja seda koike kohe kindlasti paremas seltskonnas ilma eelneva piinava dieedi pidamise, mitmepäevase iluprotseduuride jada läbimise ja hirmkallite disaineririiete hankimiseta. Ja mis puutub orkestritesse/muusikasse, siis ainus, mida siinsetele tänavamuusikute kollektiividele saab ette heita on see, et nad hümni ei mänginud:) - niisiis kulutused kokku vabariigi aastapäeva puhul 29.70EUR (Restoran lisage nimekirja: söögikohad, mida Malle soovitab) .

Prantsuse moodi asjaajamise hingus hakkab ka minule mõju avaldama - ehk siis, kui keegi ikka nii ei käitu nagu eeldatud ja oleks loomulik, tuleb esimene mõte antud organisatsiooni/ametiasutust lihtsalt boikoteerida kümnel erineval meetodil voi siis mõne selle liikme nägu lihtsalt täis sõimata.

Ei saa ju olla ometi, et asjaajamise meetod a la ma ei viitsi ja ma lihtsalt ei tee või õigemini kuni miski ei põle ma ei liiguta lillegi ja ajan näpuga ametijuhendist järgi, mida tuleks teha ja mitte mingi hinna eest ei kasuta mõistust, on nakkav ja jääb erilise kiirusega külge mõnele saatkonnas töötavale isikule.

Kes teab, see vaatab kuupäeva ja meenutab, mis tuleb järgmisel Eesti-tripil kaasa võtta :)

Mäletan üht peaaegu et põlist pariislannat ütlemas, et siin linnas ei ole võimalik ühegi tuttava/sõbraga kogemata kohtuda/kokku joosta/klubis trehvata isegi peale aastate pikkust siin elamist,ükskõik kui palju sa ka ringi ei liigu.... NO VOT EI OLE NII. Vähemalt mitte minu puhul...(jätkub)

Kui nädalavahetuse suursündmuseks oli Kosovo iseseisvumine, siis tänase päeva päevanaelaks võiks olla see, et ei need, kellesse kogu sealne tegevus eriti ei puutu, kui ka need, kes on võitlust otseselt või kaudselt toetanud (loomulikult "pisikese" omakasupüüdlikkusega nagu alati) ei soovi võtta seisukohta ja nn tunnustamise või mitte tunnustamise otsust ühe või teise riigi/ühenduse poolt loobitakse üks ühele ja teine teisele poole nagu mängitaks kuuma kartulit.

Valentinipäev

Ei ole enam ammu neid rüütleid, kes kauni daami nimel rändavad ja kangelastegusid teevad. Puhtast südamest kallimale akna all lauljaidki on väheks jäänud ja sõprust/armastust kinnitatakse praktiliselt jooksu pealt ostetud kingituse suurusega.... samas piisaks ju ka heast sõnast ja mainituile aja pühendamisest. Valentinipäeva suurepärasus seisneb selles, et kaupmehed saavad kõigele (k.a jõulude ja lihavõtete ajal müümata jäänud kaup) vastava lindi külge sidumisega seda kui hooaja kaupa müüa ja ajalehtedes on pseudoteemad millele kulutada pool lehe pinnast ( a la milleks olete oma suhtes valmis?, kui stabiilseks peate oma suhet? mida tahaksite kingituseks? Siin on lahendus mida osta kallimale, tee test "Kes ma suhtes olen?" jne).
Ei, tegelikult ei ole asjad sugugi nii halvasti -näiteks nii mõnigi õnnelik võib endale ilma rahata korraliku kondoomivaru tänase päevaga soetada - tuleb vaid õigel ajal õiges kohas olla.

Iseenesest on ju hästi ilus, et meile aeg-ajalt meelde tuletatakse, et tuleks enda ümber ringi vaadata ja tunda rõõmu sellest, et meil on kedagi kellega jagada muresid ja rõõme või kedagi, kellega erinevalt lauajalast ja web-i sõbrast on võimalik silmast silma suhelda. Võib-olla on ühiskond oma arengus tõesti nii kaugele jõudnud, et suures tormamistuhinas ununevad meil just sellised väikesed olulised asjad nagu hetkeks aja maha võtmine sõprade ja lähedaste jaok. Seoses sellega võiks kalendrisse olla märgitud ka sellised päevad nagu "Omakasupüüdmatuse päev" ja "Lihtsalt naabrite aitamise päev"

Hommikul tööle rutates sattusin mingi ühistranspordikasutajate uuringu peale - hee tüübid blokeerisid metroojaama sissepääsu ja nõudsid igalt sisenejalt "Millega te siia tulite, bussiga, trammiga või jala" - usun et nii mõnigi õnnetuke jäi nende tõttu tööle hiljaks, kuna sissepääs oli pilgeni ummistunud.

Minu elu siin jätkub vana viisi - üritasin jälle mälupulka arvutiga ühendada - no mis te arvate kes siin riigis on võimalik võõrast mälupulka arvutisse panna EI selleks tuleb koigepealt leida IT-tehnik, kellel kulub 10min lisaseadme installeerimiseks!!!!! Aru ma ei mõista kuidas on võimalik, et flopi ketast saab arvutisse panna ilma tehnikut kutsumata:)

... Peaasi on tipuni jõuda,
leida end pilvede pealt, pilvede pealt
just sealt...

Korralik lift sõidab 56. korrusele keskmiselt 35 sekundiga ja on suuteline sellel kiirusel üles viima 1700 kg - huuh kusjuures need, kellel lendamise ajal kõrvad alati lukku lähevad, peaksid eelistama treppe :) Klaustrofoobikud ja nõrganärvilised peaksid jälgima teleriekraanilt kuidas erineval kõrgusel linna panoraam muutub jne. Aga iseenesest tore koht, kuhu pääsemiseks ei pea tunde järjekorras seisma. Jutt käib nimelt Pariisi kõrgeima ärihoone Montparnassi torni turismikorrusele minekust - - - no ei olnud pühapäeva õhtut muud moodi võimalik sisustada kui naabrimehe maja kaema minna.....

"Obama - mis meist saab?"
"Ei tea........ aga kindlasti kavatsen ma kõigile teile, kes te mustale mandrile olete jäänud oma abikäe ulatada ja teid nagu oma peo peale võtta, oma uude koduriiki kutsuda kaitsmaks teid rohkem kui kunagi varem ja anda teile, vennad, kes te juba siin olete veel rohkem nn nahavärvipõhiseid kvoodialuseid kohti ülikoolides"

Võib olla võtab minus võimust võõraviha.... aga presidendivalimisi USAs ma eriti ei oota...

M
MA
MAS
MASE
MASEN
MASEND
MASENDA
MASENDAV
MASENDAVA
MASENDAVAL
MASENDAVALT
MASENDAVALT...
MASENDAVALT...T
MASENDAVALT...TO
MASENDAVALT...TOB
MASENDAVALT...TOBE

Kui igasugu laborivarustuse tellimisega tegelev isik ei suuda sulle 1.5 kuu jooksul vajalikke plasttuube tellida!!!!! Niisiis on minu positsioon järgnev: ülehomme pole kellelgi elementaarseid töövahendeid (õigemini olemasolevad vahendid on ebapiisavad sama katseseeria jätkamiseks endisel kujul). Paar nädalat olen juba ringi töllerdanud ja kilganud, et mul on vot selliseid ja selliseid tuube vaja sellest ja sellest firmast - selline tunne, et hakka või ise ostlemisega tegelema. Huvitav, kuidas Eestis enamik sarnaseid probleeme välditavad on - - - vastus peitub tõenäoliselt selles, et igal matsil, kes piisavalt ei tööta on võimalus kõrgemate ülemuste käest pikku päid-jalgu saada sellisel kombel, et rohkem antud persoon ei soovi oma tööd tegemata jätta... Ei meeldi mulle need 100% stressivabad ülemuse-alluvate vahelised suhted siin riigis

Hõissa meil on vastlad.... - jee nad on, pigem poriliug ja pannkoogid ja pikkadest linadest ei maksa rääkidagi. Ülikooli restoran pakkus sügavkülmast tulnud pannkooke shokolaadiga, millest mul oli õnneks mõistust keelduda ja end hoopis värskete puuviljadega rõõmustada - no banaani koorte peal saab ju kaa liugu lasta ja vastlakuklilaadseid 100%-olmekeemial-põhineva-vahustatud-massiga saiakesi võib saada aastaringselt igast teisest pagariärist :( Ju ma pean siis peale tööd kusagilt endale neid tehisvastlakukleid hankima ja kuhugi trepikäsipuudele liugu laskma minema.

Klubituur

"Tere , asi pole mitte selles, et klubi oleks rahvast täis vaid selles, et on naiste õhtu (st naistele sissepââs ja osa jooke tasuta) ja teie olete naine, aga seni, kuni meeste osakaal klubis ei ole suurem kui naiste osakaal - nagu praegu, ei kavatse ma teid klubisse lubada" Vot sellise jutuga tuli lagedale ühe turismiinfobroshüüride kaudu Pariisi trendikaima gei-klubi "Queen" turvamees varastel neljapäevahommiku tundidel. No jah, kui alaealine prostituut vanema meessoost saatjaga ei ole siis klubisse ei pääse. Ajab ikka närvi küll kui oma töö-puhkeaja graafikut oled seadnud just selle ürituse järgi ja selgub, et antud klubisse ei pääsegi.....
Aga nagu ikka alati on keegi kes tunneb kedagi kes tunneb mõnda tähtsat nina/manageri vms - sama reegel kehtib ka siin. Niisiis sattusime me tänu ukraina tüdrukutele hoopis tuletõrjujate üritusele teises klubis - kusjuures nii hämmastav kui see ka ei tundu oli seal naiste-meeste osakaal 50/50. No ja lähtuvalt sellest oli siis ka showtantsijad lähtuvalt ühel poodiumil suunitlusega naistele teisel suunitlusega meestele... Mnjaaa kabaree ja elunautlemiskultuur, mis siin ajalooliselt on õilmitsenud jätkab seda ka 21. sajandil (praegu veel tekitab kerget võõristust, aga kõigega võib harjuda).
Õhtu tõestas järjekordselt et:
- prantslased pole sugugi nii ilusad ja stiilsed nagu kogu aeg räägitakse
- prantsuse mehed peavad end ilusateks ja stiilseteks ja ülilahedateks sägadeks, kes võivad igale ihaldatavale lihatükile lihtsalt ligi astuda ja teda tüütama asuda, kusjuures ühekordsest EIst ei piisa - - - hallooo kas enesekriitika ja viisakus on jäädavalt kadunud
- prantslased pole siiani mõistnud et maailmalinn Pariis ei ole enam suurim/parim/tuntuim/ilusaim - - - ja koigi huvides pole neile ka selle selgeks tegemise üritamine soovitav - liigne aja ja energia kulu
- ja rahvusena on neil jätkuvalt geograafia-, ajaloo-, kultuuri tundmine piiritletud sellega mis toimus enne ja pârast Napoleoni Prantsusmaal, aga Ida-Euroopa on nende jaoks üks suur Vene koloonia, kus tõenäoliselt ei ole ka kirjaoskust - - - suutsime neid jälle üllatada, kui Eesti ja Vene keel on sarnased, siis sama võrduse kehtimise korral Prantsuse ja Kreeka keel on lausa identsed
- ja mis veel hullem ei hakka nad tõenäoliselt kunagi inglise keeles normaalselt rääkima

Ei siiski ma valetan, nägin ühte stiilset/hea välimusega inimest õhtu jooksul, kes ei käinud pinda ja kes rääkis heas inglise keeles ning kurtis, et kui asjad samal kujul jätkuvad (a la Prantsusmaa ongi maailma süda mõttelaad ja meie ei peagi midagi muust maailmast teadma) kaotab Prantsusmaa muu maailma silmis igasuguse tähtsuse. No jah - "Hilton'i" hotelliketis osatakse töötajaid valida....

Õige tudeng ei lase end häirida esmaspäevasest päevast ja muust sellisest, kui jutt käib peale tööd kuhugi minekust, millegi tegemisest või veel parem kohaliku kultuuriga tutvumisest:) Niisiis võin jällegi Pariisi kaardile paar märget teha - Edit Piaf'i muuseum - käidud, baar filmist "Amelie" - käidud, WHO'S-pub - käidud

Aga millisesse pubisse/baari peaks minema esmaspäeva õhtul nädalaks Pariisi sattunud naisturist - kindlasti "Latin Corner'isse". Kui tegemist on vagura ja igakülgselt korraliku isikuga võib ta end alati lohutada sellega, et peale pisikese kirve-hinnaga kokteili ärajoomist tänavale astudes näeb ta enda ees valgustatud Notre Dame'i katedraali ja saab kogeda selle hingust enda kohal.... Koht ise on äratuntav tema sissekäigu kohal rippuvate rinnahoidjate järgi - kusjuures tegemist on täiesti eksitava reklaamiga, sest baar on hoopis tugeva suunitlusega õrnemale soole:)

- mõnus interjöör: küünlad igal laual, nahkmööbel, täispuidust nikerdustega baarilett, kaasakiskuvad latiinorütmid ja valguse mäng, teenindav personal 100% mehed....

No ja siis.....

See-eest - vastupidiselt varasemale infole, et seal liiguvad palja ülakehaga teenindajad võtsid kliente vastu tunduvalt napimas riietuses olevad kelnerid/baarmanid, kes etendasid filmi "Kole Koiott" pisut jõulisemat Prantsuse versiooni. Niisiis sai hetkel tööta olevaid kelnereid/baarmane baariletil/laudadel/toolidel tantsu löömas või kliente õrritamas näha.... Ja ka menüükaart sisaldas lisaks traditsioonilistele jookidele nagu Long Island selliseid jooke nagu French Kiss, Sex on the City, B95 (jah just B95 mitte B52) ja nagu mulle selgitati, tuleb teatud eriti kallite jookide tellimisel olla valmis privaat-show'ks ja juba baari kirjelduse juures välja toodud riideesemete loovutamisest.... hmmm kingitused seeriast 100sigadustsõbrale - miks mitte osta mitte-midagi-aimavale sõbrannale jook:)

Peale esimest tundi kadus kahjuks antud koha võlu just nimelt liigsete paljastuste ja juba üle teatud hea tava piiride mineva show tõttu - - -Põhjamaalase temperament lööb vist välja.

Sinine esmaspäev

Kehv nädal algab teatega - sry, aga see, et sul tööriideid pole, on tingitud meie lepingust keemilise puhastusega, kus igale inimesele, kes lepingu sõlmimise ajal siin olid on ette nähtud 3 kitlit tema poolt valitud suuruses - - - seega, kuna mind lepingu sõlmimise ajal siin ei olnud, mis te arvate, kas mul on töökittel olemas (peale seda kui ma koik oma varemkasutatud nimetud kitlid viimseni pessu olen saatnud) ja veel enam arvestades et olen suuremat kasvu kui siinsed naisterahvad (a la 160cm põrandapinnast), kas mul on võimalik ka kellegi teise kitlit kasutada - - - - ja nagu sekretär väidab on lepingusse lisade tegemine meeletult raske kui mitte keeruline. Minu õnneks ei ole mina ainus, kellel kittel uue süsteemi järgi puudu on - ka pikale Korea post-dokile on ette nähtud 0 tema suuruses kitlit.

Ja et komplekt ikka täiuslik oleks, siis kuulsin juhendajalt reedel, et tal oli palutud mulle meelde tuletada, et esmaspäevahommikused kohvi ja küpsiste söömisega prantsusekeelsed ajaviite koosolekud on mulle kohustuslikud (nemad nimetavad neid töökoosolekuteks e. reunion'ideks) - hoolimata sellest, et seda aega saaks tunduvalt edukamalt oma plaanilise töö tegemiseks kasutada. Eks ma pea siis täna molutama minema. Oimaivõi kuidas võib ühe suurrahva kombestik närvidele käia - on 2 asja mida nad alatasa teevad streigivad ja kohvitavad töö ajal.

......... 6 tundi hiljem

hmm virisemine ühtede ja teiste võimukandjate juures omab positiivset efekti - mulle hangiti kittel ehkki see toodi teise töörühma (kel oli olnud mõistust varukitleid tellida) juurest.

Leidsin kirjakastist lõpetamata kirja mis algas sõnadega: "HUUH siin on mingisugune idiootide revolutsioon, mille juhtfiguure kunagi tööl ei ole kui neid vaja oleks." Üldjoontes võtab see väga hästi kokku jälle mingisuguste ametiühingute streigi, mis päev-päevalt jõudu kogub ja laboris viiel erineval põhjusel esineva efektiivselt töötamise võimatuse.

Kuidas kõlaks vabanuds tööle hilinemise kohta: "Hilinesin surematu filmiklassika suurteosese tõttu":) Tõenäoliselt saaks enamikes töökohtades sellise vabanduse eest pikemate selgitusteta kinga.... Aga kuidas muidu põhjendada minu tänahommikust sissemagamist, mille tingis õhtune võrratus seltskonnas pikaleveninud filmi "Viimne Reliikvia" vaatamine heade ja veel paremate veinide nautimisega selle juures. See-eest õnnestus mul kindlasti sooritada isiklik rekord hommikuse pesen-söön-riietun rituaali läbimise kiiruses Prantsusmaal, mille tulemusena jõudsin tööle vaid kümneminutilise hilinemisega.

Slaavlased....

Nädalavahetusel sain järjekordselt kinnitust oma ammusele arvamusele, et pikka aega on maailma kirjandusest läbi jooksnud oluline viga ungarlaste hobuse- ja naistetundjaks nimetamisel:) (või meistriks nendega ümberkäimisel). Kuna tegemist on sugulasrahvaga võiks ju iga teine Eesti meeski endale rusikaga rinnale laksata ja kinnitada, et nende soontes voolab peaaegu niisama hea veri kui mitte paremgi kui sugulasrahval (ikkagi garjatshie estonskie parni). No olgu - et lugeja end nii halvasti ei tunneks - hobuseid võisid ungarlased ju tunda aga õrnema sooga ümberkäimisel on meistrid hoopis ukrainlased.
Vaata ja imesta kuidas üks või teine selle rahvuse esindaja näiliselt ilma igasuguse pingutuseta ühe õhtu jooksul enda ümber mitu naisterahvast korjab ilma, et viimased teineteisel silmi välja kraabiks/stseene teeks, kuna igaüks on veendunud et just tema on nn esikohal antud isiku silmis ja hetkeline teis(t)e daami(de)ga tegelemine on puhas viisakus.

Samas juhtusin ma sel nädalavahetusel esimest korda kokku inimesega, kes oli äsja Moskvast saabunud ja teada saades, et olen Eestist ja eestlane hakkas minu jaoks üllatavalt süüdistaval toonil jutuga mis teil seal eelmise aasta kevadel oli - - - - no ma siis üritasin talle ühte ja teist pidi selgeks teha, et suur osa sellest, mis vene meedias on välja hõisatud on küllaltki suures osas jama (Nt: esimene näide selle kohta, et me ei ole antud rahvuse ja keele suhtes vihapidajad või mingid erilised julmurid iga inimese vastu kes mainitud keelt räägib oleksin mina ise - vene keelt praktiliselt vabalt rääkiv eestlane, kes vene seltskonnas aega veedab).
Kunstnikud jäävad kunstnikeks ja ega mu jutt tema arvamust eriti muuta ei suutnud küll. Selle kohta, et antud mälestusmärk koos surnutega sobib siiski sinna kus ta nüüd on, kalmistule, paremini, toodi näide aga meil venemaal on kaa nii, et osa matuseid asuvadki mujal nt meil on Punane väljak kuhu on maetud ja maetakse olulisi tegelasi....... Huuh - no mis võrdlus...... Arvasin paremaks mitte esitada küsimusi musta kassa, Öise vahtkonna, Putin-jugendi kasvatamise ja ajakirjanduse vabaduse kohta. Samas kurtis antud kunstnik selle üle kuidas vene kultuuriminiseerium ei olnud tahtnud lubada Pariisis toimunud nõukogudeaja kunstnike tööde näitusele mitmeid töid, sest need võivat venemaad kehvemast küljest näidata (realismil olla jah selline ebameeldiv omadus kujutada tegelikkust), mille peale minu suur suu oli sunnitud kommenteerima - no vot , a gde u vas tagda svoboda i demokratia? Olen jah just nii halb inimene - no ja siis!

Täna sain selgeks, et võrdsete võitluse korral kroonitakse võitjaks põikpäiseim. Piltlikult väljendudes - doktorant Kuum keskendub jällegi peaga vastu seina jooksmisele lootuses, et mõni tellis annab järgi...

Progress :-)

Aja jooksul hakkan isegi mina siinseid inimeste mõjutamise meetodeid selgeks saama - st inimestele tuleb lihtsalt lolli järjekindlusega närvidele käia kuni antud isik vihast hambaid krigistades mulle vajaliku asja ära teeb.... aga vähemalt sai mu arvuti endale uue mõistuse (pole just paljulubav versioon aastast 2000 - aga vähemalt funktsioneerib). Aega võttis ainult! detsembri keskpaigast jaanuari keskpaigani

Head Uut Aastat

Kõlab kaksteist kellapauku
shampus kaob kui muti auku
vastu taevast käib saluut
kosmonautki naerab kuult.....

Ja millised on Sinu emotsioonid peale suuremat sorti verivorsti söömist, presidendi kõnet ja püromaanide pidustusi?