Minu keel, minu uhkus...

Eesti keel on tegelikult ilus keel, aga miks see nii kole tundub, kui seda mõne tarkvara programmi või internetilehekülje tõlkimisel kasutatakse.... ? Vahetasin täna igasuguse uuendamise meeleolus orkutis kasutaja keele asukoha maa omast EESTI keeleks - JUBE, esimene mõte, mis pähe tuli oli oma profiili ümbertegemine selliseks, et harju keskmine terve mõistusega inimene mind profiili lugedes kohe mingisuguseks eriliseks monstrumiks ei peaks, kellel on kehamaalinguteks läbistatud kõrvad ja kes teeb camplikke nalju (selgitusena selle kellegi jaoks, kes lehekülge tõlkis http://en.wikipedia.org/wiki/Campy ). Ja kui ma aastate eest emakeele tunnis või lõpukirjandis oleks kehaehituseks kirjutanud "suur" "tüseda" asemel, oleks see raudselt stiiliveana kirja läinud või oleks automaatselt tekkinud küsimus minu tegeliku emakeele kohta. No miks teistes keeltes on võimalik mõistlikke tõlkeid teha, aga eestikeelse windows keskkonna või misiganes originaalis inglisekeelse programmi kasutamiseks peab vähemalt ÕS kõrval olema? Terve mõistus hakkab vist välja surema..... :(

MINA OLENGI 0

Tegelikult ei ole mul mitte midagi ütelda - õigemini kõik mida ma teatud inimestele oma töö juures ütelda tahaksin on ühendid, mis igas korralikus kirjatükis on asendatud kujul sõna esimene täht tärnide rida ja sõna viimane täht ja igaüks võib ise aimata mis sõnad sidesõnade vahele jäävad jne.

Minu töötamise/mitte töötamise aegasid ei saa ikka minu selja taga planeerida ja neist siis teatada, ning olla üllatunud kui ma antud käitumise järgselt tugevat pettumust väljendan.

Sind kiidan ma FinnAir uute kogemuste eest...

Igal oinal on oma mihklipäev ja igal sagedasel reisijal kaob ühel päeval pagas tundmatutesse avarustesse....

Minu kohvergi on teiste omataolistega liiga palju aega lennuki pagasiruumis viibinud ja uued trikid ära õppinud (ehk esineb asjadelgi teatav kirg üksinda reisimise vastu jne) parafraseerides kirjandusklassikat: Kui Malle väsinuna CDG pagasilindi juurde jõudis, olid pagasiga tegelevad ametnikud tema pagasi asukoha juba kindlaks teinud.... See asus jätkuvalt Helsingis. No ja oleks nad seda normaalselt teatanud- - - "[mus:jö: ou madam ko:m, mus:jö: ou madam ko:m kontakte:z a personelle de baga:z dü fin'a:]".... ehkki mul tekkis kuri kahtlus juba esimesel teksti kuulmisel, et jutt käib minust (ehkki ükski mõistlik inimene ei suudaks pika "u" asemele "o"-d hääldada, vâlja arvatud prantslased :)) ja ootasin pagasilindilt tuttavat kohvrit, mida ei tulnud ega tulnud... Eks ma läksin siis kurval ilmel vastava ametniku juurde ja teatasin et olen "madam KUUM" ja tahan oma pagasit.
Et voila - Vähemalt mind teenindanud ametnik on kindlasti läbinud kriisihaldamise, diplomaatia ja tigedate reisijatega suhtlemise kursused, sest silmast silma suhtlemisel suutis ta väljendada meeletut osavõtlikkust ja muret ning tekitada minus tunde, et asjaolu,et minu kohver ei jõudnud Vantaa-CDG lennukile teeb rohkem haiget talle kui mulle... ja kinnitas mulle et, kohver pannakse juba järgmise (s.o 3 tunni pârast väljuva) lennuki peale ja tuuakse veel samal päeval minu elukohta.

Teada tuntud fakt, et peale lennureisi on ainus mõte mis peas vasardab - MAGADA. Aga mina pidin ärkvel püsima, kuna võis karta, et kord uinununa ei pruugi tühine telefonihelin mind segada. Tunnid läksid ja läksid aga oodatud telefonikõnet ei tulnud ega tulnud. Lõpuks, pisut peale kella üheksat õhtul, helises telefon ja hääl teisel pool teatas, et minu pagas on Prantsusmaale jõudnud, aga minule tuuakse see alles järgmisel päeval minu poolt valitud ajavahemikus. Grrrrr..

Valisin esimese vähegi sobiva st 13.00-17.00 vahemiku. Ja lähtuvalt prantsuse täpsusest - nii kui nii keegi õigeks kellaajaks ei saabu asutasin ka mina end laborist kodu poole nii, et oleksin 13.00 ühikas ..... ja loomulikult poolel teel st 12.40 heliseb telefon ja mulle teatatakse "oleme teie elukoha väravate taga, tulge võtke oma kohver". Eks ma siis selgitasin et pagas pidi saabuma kell 13.00 aga kui te juba seal olete siis oodake ma saabun 13.00. Tegelikult joudsin kohale 13.01 ja selle hilinemise minuti jooksul tehti mulle 5kõnet samalt numbrilt ..... oimaivoikuidasajabnärvi selline lapselik käitumine

Elame, näeme.... järgmine võimalus kogeda pagasikaotust ei ole sugugi mägede taga...

Minu stipendium on liiga suur

Nuriseks pisut
Doktorandi stipendium Portugalis - üle 2000EUR
Doktorandi stipendium Prantsusmaal - 1350EUR
Doktorandi stipendium Eestis - 384.61EUR
Ja mida rohkem makstakse seda madalamad on PhD saamiseks esitatavad nõuded:(

Prantsuse moodi asjaajamise hingus hakkab ka minule mõju avaldama - ehk siis, kui keegi ikka nii ei käitu nagu eeldatud ja oleks loomulik, tuleb esimene mõte antud organisatsiooni/ametiasutust lihtsalt boikoteerida kümnel erineval meetodil voi siis mõne selle liikme nägu lihtsalt täis sõimata.

Ei saa ju olla ometi, et asjaajamise meetod a la ma ei viitsi ja ma lihtsalt ei tee või õigemini kuni miski ei põle ma ei liiguta lillegi ja ajan näpuga ametijuhendist järgi, mida tuleks teha ja mitte mingi hinna eest ei kasuta mõistust, on nakkav ja jääb erilise kiirusega külge mõnele saatkonnas töötavale isikule.

Kes teab, see vaatab kuupäeva ja meenutab, mis tuleb järgmisel Eesti-tripil kaasa võtta :)

Valentinipäev

Ei ole enam ammu neid rüütleid, kes kauni daami nimel rändavad ja kangelastegusid teevad. Puhtast südamest kallimale akna all lauljaidki on väheks jäänud ja sõprust/armastust kinnitatakse praktiliselt jooksu pealt ostetud kingituse suurusega.... samas piisaks ju ka heast sõnast ja mainituile aja pühendamisest. Valentinipäeva suurepärasus seisneb selles, et kaupmehed saavad kõigele (k.a jõulude ja lihavõtete ajal müümata jäänud kaup) vastava lindi külge sidumisega seda kui hooaja kaupa müüa ja ajalehtedes on pseudoteemad millele kulutada pool lehe pinnast ( a la milleks olete oma suhtes valmis?, kui stabiilseks peate oma suhet? mida tahaksite kingituseks? Siin on lahendus mida osta kallimale, tee test "Kes ma suhtes olen?" jne).
Ei, tegelikult ei ole asjad sugugi nii halvasti -näiteks nii mõnigi õnnelik võib endale ilma rahata korraliku kondoomivaru tänase päevaga soetada - tuleb vaid õigel ajal õiges kohas olla.

Iseenesest on ju hästi ilus, et meile aeg-ajalt meelde tuletatakse, et tuleks enda ümber ringi vaadata ja tunda rõõmu sellest, et meil on kedagi kellega jagada muresid ja rõõme või kedagi, kellega erinevalt lauajalast ja web-i sõbrast on võimalik silmast silma suhelda. Võib-olla on ühiskond oma arengus tõesti nii kaugele jõudnud, et suures tormamistuhinas ununevad meil just sellised väikesed olulised asjad nagu hetkeks aja maha võtmine sõprade ja lähedaste jaok. Seoses sellega võiks kalendrisse olla märgitud ka sellised päevad nagu "Omakasupüüdmatuse päev" ja "Lihtsalt naabrite aitamise päev"

Hommikul tööle rutates sattusin mingi ühistranspordikasutajate uuringu peale - hee tüübid blokeerisid metroojaama sissepääsu ja nõudsid igalt sisenejalt "Millega te siia tulite, bussiga, trammiga või jala" - usun et nii mõnigi õnnetuke jäi nende tõttu tööle hiljaks, kuna sissepääs oli pilgeni ummistunud.

Minu elu siin jätkub vana viisi - üritasin jälle mälupulka arvutiga ühendada - no mis te arvate kes siin riigis on võimalik võõrast mälupulka arvutisse panna EI selleks tuleb koigepealt leida IT-tehnik, kellel kulub 10min lisaseadme installeerimiseks!!!!! Aru ma ei mõista kuidas on võimalik, et flopi ketast saab arvutisse panna ilma tehnikut kutsumata:)

Leidsin kirjakastist lõpetamata kirja mis algas sõnadega: "HUUH siin on mingisugune idiootide revolutsioon, mille juhtfiguure kunagi tööl ei ole kui neid vaja oleks." Üldjoontes võtab see väga hästi kokku jälle mingisuguste ametiühingute streigi, mis päev-päevalt jõudu kogub ja laboris viiel erineval põhjusel esineva efektiivselt töötamise võimatuse.