Õige tudeng ei lase end häirida esmaspäevasest päevast ja muust sellisest, kui jutt käib peale tööd kuhugi minekust, millegi tegemisest või veel parem kohaliku kultuuriga tutvumisest:) Niisiis võin jällegi Pariisi kaardile paar märget teha - Edit Piaf'i muuseum - käidud, baar filmist "Amelie" - käidud, WHO'S-pub - käidud

Aga millisesse pubisse/baari peaks minema esmaspäeva õhtul nädalaks Pariisi sattunud naisturist - kindlasti "Latin Corner'isse". Kui tegemist on vagura ja igakülgselt korraliku isikuga võib ta end alati lohutada sellega, et peale pisikese kirve-hinnaga kokteili ärajoomist tänavale astudes näeb ta enda ees valgustatud Notre Dame'i katedraali ja saab kogeda selle hingust enda kohal.... Koht ise on äratuntav tema sissekäigu kohal rippuvate rinnahoidjate järgi - kusjuures tegemist on täiesti eksitava reklaamiga, sest baar on hoopis tugeva suunitlusega õrnemale soole:)

- mõnus interjöör: küünlad igal laual, nahkmööbel, täispuidust nikerdustega baarilett, kaasakiskuvad latiinorütmid ja valguse mäng, teenindav personal 100% mehed....

No ja siis.....

See-eest - vastupidiselt varasemale infole, et seal liiguvad palja ülakehaga teenindajad võtsid kliente vastu tunduvalt napimas riietuses olevad kelnerid/baarmanid, kes etendasid filmi "Kole Koiott" pisut jõulisemat Prantsuse versiooni. Niisiis sai hetkel tööta olevaid kelnereid/baarmane baariletil/laudadel/toolidel tantsu löömas või kliente õrritamas näha.... Ja ka menüükaart sisaldas lisaks traditsioonilistele jookidele nagu Long Island selliseid jooke nagu French Kiss, Sex on the City, B95 (jah just B95 mitte B52) ja nagu mulle selgitati, tuleb teatud eriti kallite jookide tellimisel olla valmis privaat-show'ks ja juba baari kirjelduse juures välja toodud riideesemete loovutamisest.... hmmm kingitused seeriast 100sigadustsõbrale - miks mitte osta mitte-midagi-aimavale sõbrannale jook:)

Peale esimest tundi kadus kahjuks antud koha võlu just nimelt liigsete paljastuste ja juba üle teatud hea tava piiride mineva show tõttu - - -Põhjamaalase temperament lööb vist välja.

Sinine esmaspäev

Kehv nädal algab teatega - sry, aga see, et sul tööriideid pole, on tingitud meie lepingust keemilise puhastusega, kus igale inimesele, kes lepingu sõlmimise ajal siin olid on ette nähtud 3 kitlit tema poolt valitud suuruses - - - seega, kuna mind lepingu sõlmimise ajal siin ei olnud, mis te arvate, kas mul on töökittel olemas (peale seda kui ma koik oma varemkasutatud nimetud kitlid viimseni pessu olen saatnud) ja veel enam arvestades et olen suuremat kasvu kui siinsed naisterahvad (a la 160cm põrandapinnast), kas mul on võimalik ka kellegi teise kitlit kasutada - - - - ja nagu sekretär väidab on lepingusse lisade tegemine meeletult raske kui mitte keeruline. Minu õnneks ei ole mina ainus, kellel kittel uue süsteemi järgi puudu on - ka pikale Korea post-dokile on ette nähtud 0 tema suuruses kitlit.

Ja et komplekt ikka täiuslik oleks, siis kuulsin juhendajalt reedel, et tal oli palutud mulle meelde tuletada, et esmaspäevahommikused kohvi ja küpsiste söömisega prantsusekeelsed ajaviite koosolekud on mulle kohustuslikud (nemad nimetavad neid töökoosolekuteks e. reunion'ideks) - hoolimata sellest, et seda aega saaks tunduvalt edukamalt oma plaanilise töö tegemiseks kasutada. Eks ma pea siis täna molutama minema. Oimaivõi kuidas võib ühe suurrahva kombestik närvidele käia - on 2 asja mida nad alatasa teevad streigivad ja kohvitavad töö ajal.

......... 6 tundi hiljem

hmm virisemine ühtede ja teiste võimukandjate juures omab positiivset efekti - mulle hangiti kittel ehkki see toodi teise töörühma (kel oli olnud mõistust varukitleid tellida) juurest.

Leidsin kirjakastist lõpetamata kirja mis algas sõnadega: "HUUH siin on mingisugune idiootide revolutsioon, mille juhtfiguure kunagi tööl ei ole kui neid vaja oleks." Üldjoontes võtab see väga hästi kokku jälle mingisuguste ametiühingute streigi, mis päev-päevalt jõudu kogub ja laboris viiel erineval põhjusel esineva efektiivselt töötamise võimatuse.

Kuidas kõlaks vabanuds tööle hilinemise kohta: "Hilinesin surematu filmiklassika suurteosese tõttu":) Tõenäoliselt saaks enamikes töökohtades sellise vabanduse eest pikemate selgitusteta kinga.... Aga kuidas muidu põhjendada minu tänahommikust sissemagamist, mille tingis õhtune võrratus seltskonnas pikaleveninud filmi "Viimne Reliikvia" vaatamine heade ja veel paremate veinide nautimisega selle juures. See-eest õnnestus mul kindlasti sooritada isiklik rekord hommikuse pesen-söön-riietun rituaali läbimise kiiruses Prantsusmaal, mille tulemusena jõudsin tööle vaid kümneminutilise hilinemisega.

Slaavlased....

Nädalavahetusel sain järjekordselt kinnitust oma ammusele arvamusele, et pikka aega on maailma kirjandusest läbi jooksnud oluline viga ungarlaste hobuse- ja naistetundjaks nimetamisel:) (või meistriks nendega ümberkäimisel). Kuna tegemist on sugulasrahvaga võiks ju iga teine Eesti meeski endale rusikaga rinnale laksata ja kinnitada, et nende soontes voolab peaaegu niisama hea veri kui mitte paremgi kui sugulasrahval (ikkagi garjatshie estonskie parni). No olgu - et lugeja end nii halvasti ei tunneks - hobuseid võisid ungarlased ju tunda aga õrnema sooga ümberkäimisel on meistrid hoopis ukrainlased.
Vaata ja imesta kuidas üks või teine selle rahvuse esindaja näiliselt ilma igasuguse pingutuseta ühe õhtu jooksul enda ümber mitu naisterahvast korjab ilma, et viimased teineteisel silmi välja kraabiks/stseene teeks, kuna igaüks on veendunud et just tema on nn esikohal antud isiku silmis ja hetkeline teis(t)e daami(de)ga tegelemine on puhas viisakus.

Samas juhtusin ma sel nädalavahetusel esimest korda kokku inimesega, kes oli äsja Moskvast saabunud ja teada saades, et olen Eestist ja eestlane hakkas minu jaoks üllatavalt süüdistaval toonil jutuga mis teil seal eelmise aasta kevadel oli - - - - no ma siis üritasin talle ühte ja teist pidi selgeks teha, et suur osa sellest, mis vene meedias on välja hõisatud on küllaltki suures osas jama (Nt: esimene näide selle kohta, et me ei ole antud rahvuse ja keele suhtes vihapidajad või mingid erilised julmurid iga inimese vastu kes mainitud keelt räägib oleksin mina ise - vene keelt praktiliselt vabalt rääkiv eestlane, kes vene seltskonnas aega veedab).
Kunstnikud jäävad kunstnikeks ja ega mu jutt tema arvamust eriti muuta ei suutnud küll. Selle kohta, et antud mälestusmärk koos surnutega sobib siiski sinna kus ta nüüd on, kalmistule, paremini, toodi näide aga meil venemaal on kaa nii, et osa matuseid asuvadki mujal nt meil on Punane väljak kuhu on maetud ja maetakse olulisi tegelasi....... Huuh - no mis võrdlus...... Arvasin paremaks mitte esitada küsimusi musta kassa, Öise vahtkonna, Putin-jugendi kasvatamise ja ajakirjanduse vabaduse kohta. Samas kurtis antud kunstnik selle üle kuidas vene kultuuriminiseerium ei olnud tahtnud lubada Pariisis toimunud nõukogudeaja kunstnike tööde näitusele mitmeid töid, sest need võivat venemaad kehvemast küljest näidata (realismil olla jah selline ebameeldiv omadus kujutada tegelikkust), mille peale minu suur suu oli sunnitud kommenteerima - no vot , a gde u vas tagda svoboda i demokratia? Olen jah just nii halb inimene - no ja siis!

Täna sain selgeks, et võrdsete võitluse korral kroonitakse võitjaks põikpäiseim. Piltlikult väljendudes - doktorant Kuum keskendub jällegi peaga vastu seina jooksmisele lootuses, et mõni tellis annab järgi...

Progress :-)

Aja jooksul hakkan isegi mina siinseid inimeste mõjutamise meetodeid selgeks saama - st inimestele tuleb lihtsalt lolli järjekindlusega närvidele käia kuni antud isik vihast hambaid krigistades mulle vajaliku asja ära teeb.... aga vähemalt sai mu arvuti endale uue mõistuse (pole just paljulubav versioon aastast 2000 - aga vähemalt funktsioneerib). Aega võttis ainult! detsembri keskpaigast jaanuari keskpaigani

Head Uut Aastat

Kõlab kaksteist kellapauku
shampus kaob kui muti auku
vastu taevast käib saluut
kosmonautki naerab kuult.....

Ja millised on Sinu emotsioonid peale suuremat sorti verivorsti söömist, presidendi kõnet ja püromaanide pidustusi?