Mäletan üht peaaegu et põlist pariislannat ütlemas, et siin linnas ei ole võimalik ühegi tuttava/sõbraga kogemata kohtuda/kokku joosta/klubis trehvata isegi peale aastate pikkust siin elamist,ükskõik kui palju sa ka ringi ei liigu.... NO VOT EI OLE NII. Vähemalt mitte minu puhul...(jätkub)

Kui nädalavahetuse suursündmuseks oli Kosovo iseseisvumine, siis tänase päeva päevanaelaks võiks olla see, et ei need, kellesse kogu sealne tegevus eriti ei puutu, kui ka need, kes on võitlust otseselt või kaudselt toetanud (loomulikult "pisikese" omakasupüüdlikkusega nagu alati) ei soovi võtta seisukohta ja nn tunnustamise või mitte tunnustamise otsust ühe või teise riigi/ühenduse poolt loobitakse üks ühele ja teine teisele poole nagu mängitaks kuuma kartulit.