Väljavõte sisse tulnud kõnedest

Blue hawk, Blue hawk.... Captain is calling...... (tegelikult siiski kõigest ülemus AK) ".... ja millal sa tööle tuled, rakud, rakud....?" .... over and out. Ja nii juba nädal aega vähemalt 1 kord päevas...

No ega mina süüdi ei ole, et ma kusagilt mingi jama endale kaasa korjasin ja nädal aega vaheldumisi kuuma tee joomisega erinevaid tablette sisse kugistasin (mnjaa, vahel on erialastest teadmistest ka mingisugune kasu:) ) ja tööle-koju-tööle jooksin . Ja lõpuks ikkagi olin sunnitud tõdema, et vana hea looduslik meetod palaviku mitte maha võtmine esimesel võimalusel, kodus paksu teki sees teleka vaatamine aitab kõige paremini. Eluvaim hakkab vähemalt sisse tulema ;)

On ideaalne hetk ütelda "homme hakkan heaks" ja sellega mu uue aasta lubadused piirduvadki:)
Blogimiseni

Uus liige tööotsijate seas :)

Milline on sinu tänane õnnelause?

Minu oma pole just paljulubav: "Kutt, kes sinu tulevikku ennustab, kaotas oma selgeltnägijavõimed (ja töö). Loodame, et tunned end õnnelikuna."

Talve võlud

Jee-jee rock-n-roll.... rock-n-roll, rock-n-roll. Hetkeks vaid - aga siiski on lund jalaga segada ja tuisus müttamisest leitud eufoorias võimalus lumeingleid teha.

Kahju autojuhid - teil on vist rasked ajad. Vähe sellest, et hommikul tuleb autoni pääsemiseks hommikuvõimlemise asemel labida aeroobikat ja kujundmarssimist teha, tuleb teil ka teosammul kulgevas ummikus istuda ja eesseisva auto summutist väljuvaid gaase oma auto salongis taluda.

Jalakäijana see-eest on tunduvalt huvitavam, sest üle pika aja on võimalus....
1) orienteeruda tuttavatel jalgradadel (mis on lootusetult lumme mattunud)
2) avastada, et silmad kinni vastu-tuules kulgedes ei tule otse kõndimine eriti hästi välja
3) jõuda tõdemuseni, et iga aeroobika fanaatik peaks treeningsaalis keksimise asemel hoopis olematuid teid pidi käimist proovima - - - võrratu võimalus probleemsete piirkondade tasuta vormimiseks.
4) Kihistada vaikselt naeru 10km/h liikuvaid autosid vms lumest tingitud juhtumisi vaadates

- Hommiku veidraim objekt, mida ei õnnestunud küll fotosilmaga jäädvustada oli lumehangede vahele kinni jäänud lume-sahk, mis Tartu hotelli juures põlvini lumes sumpavadi möödakäijaid lõbustas. Järjekordne kinnitus selle kohta, et nii mõnigi traktorist on oma load saanud lumevaesel aastal ja puudunud sellest teooria loengust kus räägiti raskete tee/maastiku oludega arvestamisest.

- Eilse õhtu "Tantsutähtede" vahepeal vaatasin aga seni-tundmatu-autori koreograafiale valminud lumeballetti majatagusel laste mänguväljakul. Ehkki "tantsija" jaoks oli olukord ebameeldivalt külm ja märg oli seda eestlaslikult meeldiv akna peal vaadata:) Nimelt ei õnnestunud ühel väga hilisel tunnil koju jõudnud härrasmehel trepikoja raudust kokku tuisanud lumehangede tõttu lahti tõmmata... no ja mis tal siis üle jäi kui helistada kodusolijaile ja paluda endale lumelabidas akna kaudu toimetada..... aga selleks et lumelabidani jõuda, tuli ukerdada suursuguste hangede vahel, mis visuaalse vaatluse alusel ei ulatunud mitte poolde säärde vaid pigem ületasid poolde reide ulatumise piiri....loodan, et kodus ootas teda kui mitte kuum vann siis vähemalt suur tee sidruniga.

Vaatame mida toob homne ;)

Oh küll see ilm on imelik,
võib tõesti ütelda.....

Üle pika aja sundis mind kirjutama kummaline avastus Eesti teadusmaastikul...
Leida taanlasest endine sõbranna, kellega Pariisis ja selle ümbruses sai nii mõndagi tehtud ja kes oli sunnitud oma õpinguid Inglismaal jätkama, Eesti kõrgkoolist teaduri koha pealt....

Ei mõista ei mõista ei mõista...
Mina vähemalt oleksin oma liikumisest teada andnud....

Peas on meeletult palju mõtteid ja ei ühtegi ideed...
See ongi see, kui elu sinust lihtsalt mööda veereb...

Oled vaatleja, kes ei näe
Oled kuulaja, kes ei mõista juttu
Oled rääkija, kes ei soovi miskit kõnelda...

Vaatad enda ette, kaugustes ei paista midagi...
vaatad seljataha, ja näed vaid tühjuses kulgevat jäljerida...

Ohumärgid

Viimane aeg on siit riigist lahkuda, sest igasugu ohumärke minu jäädavast võimalikust muutumisest on liiga palju.... Nimetagem mõningad:

1) olen hakanud tihedalt suhtlema oma ühika moslemitega(!)
2) õllest lootusetult joobes olevad neegrid ühikas ei üllata mind enam, pigem tundub midagi korrast ära, kui viimased mainitud päeval otse kõndida suudavad
3) poodi minnes eelistan lehmapiimal põhinevatele juustudele kitsepiimal põhinevaid... ikka mida kreemjam ja tugevama maitsega seda parem.... (siinkohal tuleks üle lugeda raamatu "Malle Pariisi vallutused" I osa eriti tulevikulubadused :))

Aga Eestisse saabumiseni on õnneks jäänud vaid loetud päevad...