Ostlemine siin ja metroo

Nii nagu ma ka varasemates kirjades olen rääkinud elan ma keskkonnas, kus ostlemissõltlastel on tarvis megakrediiti, rikast abikaasat/armukest või väärtpabereid. Ja vähe sellest, et siin on võimalik igasugu lahedaid asju leida, voin isegi mina (põhjamaalt tulnud valge hiiglane võrreldes enamusega inimestest tänaval) leida oma suurusnumbrile vastavat hooaja tipp-kaupa kõrvuti S ja M suurusele mõeldud kaubaga, kusjuures sama hinna eest..... ja mis veel hullem - seda võiksid teha ka minust tunduvalt suuremad inimesed a la need, kes kannavad suurusi 52-54 EUR. Tavaliselt seda minuga ei juhtu, et ma pean nõudma müüja käest väiksemaid numbreid:)
Kui kunagi helges tulevikus juhtub selline asi, et üks neist tõenäoliseltXS suuruses Tartu kaubamaja naiste riiete osakonna tüüpidest, kes kauga tellimise üle otsustavad, peaks minu blogi lugema, siis ta võiks mõista minu pisikest vihjet - HALLOOO! EV PõHISEADUSEGA EI OLE MÄÄRATLETUD INIMESTE SUURUSNUMBRID, MILLEGA ÜKS VõI TEINE ISEND KVALIFITSEERUKS EV KODANIKUKS - ja seda võiks arvestada ka kaubanduses

Aga tegelikult ei suuda enamik inimesi Pariisis elades vältida füüsilise vormi tunduvat paranemist. Ja selle põhjustajaks - nii veider kui see ka pole - on prantslaste endi loodud süsteem selleks, et peaks vähem kõndima- METROO. Kogu saladus peitub aga selles, et metrooga liiklemisks tuleb kõigepealt piisavalt sügavale maa alla minna, seejärel pidevalt ühe rongi pealt teise peale minnes rohkelt treppe läbida (küll selleks et ühe või teise liini alt:kohalt üle minna või teise tasandi rongi peale jõuda) ja kõige lõpuks jälle maapinnale tõusta. Loomulikult on metalselt läikivad eskalaatorid ainult osades jaamades ja isegi siis, kui nad on olemas, ei pruugi nad hetkel funktsioneerida ja kuna kõigil on kogu aeg meeletult kiire, siis sooritatakse kõiki eelmainitud protseduure pool-joostes - ja ainult enesetapja riskiks seda massi aeglustada trepil kohmitsema jäämisega....

Ühikas

Vâhe sellest, et minu ühikas nii nagu mitmetes teisteski on eraldi jõusaal, muusikasaal, TVtuba ja koristaja - on meil osaline hotelliteenindus:) Just - eile oma tuppa saabudes avastasin, et keegi oli vahepeal kogu senini tekkinud prügi ära viinud ja põrandat pesnud.;;;; ühika sisekorda tutvustavas kirjatükis oli küll info koristamise kohta - aga ma poleks iialgi oodanud , et see käib ka tubade kohta. Huvitav kui ma jätaksin voodi hommikul totaalselt sassi , siis kas õhtuks on see nagu imeväel jälle korda saanud ja joonlauaga mõõdetavate pööratud lina servade ja muu taolisega..... ning kui ma padja kõrvale pisut tippi jätaksin kas siis volditaks ka käterätikutest luikesid vms... Ja veel parem ma pole siiani aru saanud, et kuidas mulle telefoniarve esitatakse kui ma suures koguses kõnesid välisriiki teen;)

Uus Päev

Mulle tundub, et seekord saabusin mingisugusesse teise riiki - aga kindlasti on tegemist suhteliselt edukalt areneva piirkonnaga, kui asi puudutab nn kliendikaarte, majutust jne. Mõelge vaid kodu leidmiseks kulus ainult 1 nädal:) Lisaks -täna sain kätte oma välisteadlase kaardi ja ârge arvakegi, et ma tean mida kasulikku ma sellega teha saan - igal juhul väidavad nad, et selle abil on mul võimalik sooritada 1000 erinevt toimingut kiirendatud korras ja leida teisi omasuguseid.

Nii, et kui välja arvata igasugune teaduslik edutus, mis on minule iseloomulik, võib siin päris edukalt eksisteerida:)

Lõpuks olen ka mina endale mingiks ajaks püsivama elukoha leidnud - ja ikkagi kolisin Pariisi üliõpilaslinnakusse.... See mis toas puudu on on kompenseeritud ümbruskonnaga - park pargis kinni ja hulgim noort rahvast (kusjuures hämmastavalt vähe musti)

Tähelepanekud:
- minu uue kodulinna meestemoe vingeimaks trendiks on see, et iga vähegi endast lugupidav ülikonnastatud/lipsustatud mees peab niigi võrratut komplekti täiendama suure koguse nätsuga ja seda lõuad laiali närima.... Ja teades kui vähe on mugavates peatuspaikades prügikaste võin ma igal õhtul nätsuvabade kingadega koju jõudes vaid rõõmsalt ohata - huuh 1:0 minu kasuks

Kirjad lõunast III - vastuhakk saab murtud

Loobusin võitlusest - lähen ja maksan oma ühika toa eest ära.

Nädalavahetusel olid Pariisi valged ööd, siin tähendab see ühte ööd mil igasugu kunsti- ja kultuuriüritused on rahvale tasuta ja bussid ning osa metrooliine töötab kella 5ni hommikul. Ja lähtudes hullusest, kui midagi on võimalik tasuta saada, siis tuleb selle jaoks kindlasti aega leida. Aga enne antud üritustele suundumist käisin tuttavaga Jaapani restoranis keha kinnitamas - kusjuures kesklinnas. Kõik oli ilus kena selleni, kuni minu 1 klaasi tellitud veini asemel toodi 375ml mõõduga veini pudel. Ja seda loomulikult see-tõttu, et kelner ei olnud minust tegelikult aru saanud ja selle asemel, et üle küsida toodi mulle väike pudel majaveini...Vot kuidas valgete turistidega käitutakse.

Kirjad Lõunast

Monel hommikul ma kohe tean, et vot tuleks kauem magada - Nt täna otsustasin end kohaliku aja järgi mitte enne 8t voodist välja ajada ja nagu hiljem selgus oli see ainuõige otsus -..... kui Malle peale kümmet tööle jõudis oli kûlma kohvi paus juba alanud - nimelt ei olnud meil järjekordselt elektrit; Tôô seisis ja kõik kogunesid koosoleku ruumi külma vett ja kûpsiseid tarbima.

Restoran - Esimestel õhtutel käisin vanade tuttavatega restoranides - rahakott ei olnud sugugi nii õnnelik kui suu:) Aga superlahedaks leiuks oli puu-ja juurvilja restoran Seine kaldal. Serveeriti ennekõike kûlmasid roogasid, mille koostis oli võimalik ise valida (kusjuures portsionite suurus oleks piisav isegi prae kõrvale mulgiputru ja hapukapsast söövale eestlasele) - - - minu õnneks oli võimalik tellida ka selliseid värske kraami salateid, millele lisati pisut mereande, kana või liha:)


Kui keegi tahab teada, kus ma hetkel elan - eee võtke lahti esimene Pariisi turismiobjekte tutvustav kaart - leidke sellelt Moulin Rouge ja Montmartre`i kalmistu (vihjena - otsige mõlemat linna põhjaosast) ja joonistage enam-vähem võrdkülgne kolmnurk tundmatu asukoha poole (edela suunas) ......... ja selle kolmnurga sees või läheduses (sõltuvalt kaardi täpsusest) leiate pisikese, mõtetu ringtee ja Place de Clichy ---- ja vot sellest punktist mõnesaja sammu kaugusel ma elangi :) Maja on täis tudengeid jms rahvast, kes hinge hinna eest pisikest korterit üürivad. Puhas - suhteliselt rahulik - meeldiv naaber....
Aga nagu ikka - midagi peab ju valesti olema :)!!! Maja asub aadressil, mida osa inimesi teab kui transvestiitide ööklubi (!!!)...... Reaalsus on - mina elan sama maja teisel küljel ja siseõues ning pole siiani midagi ekstreemset
kogenud/läbi elanud. Aga võibolla ma lihtsalt pole märganud :)........

Eile oli peaaegu et õnne päev - sain endale ühikakoha Pariisi - üliõpilaslinnakusse nn. riigitute tudengite ühikasse. Selgituseks - Cite Universitaire`s on hulgim erinevate rahvuste/piirkondade ühikaid a la Norra, Maroko, India ühiselamu. Iga tudeng kelle kodakondsusega kattub ühikas peab just sinna kolima ja kui sinule sobiva riigi ühikat ei ole topitakse sind kokku kolmandatest riikidest Pariisi õppima tulnutega . Tuba on vana maja kohta OK aga kui maja 3 korruse mõnekümne toa kohta on ainult 1 ühine 2in1 dushiruum ja 4 mikrolaineahjuga köök.... tekib tahtmine kellegi peale karjuda - KRT see, et siiin minu riigi ühikat ei ole, ei tähenda veel, et ma ei teaks mis asi on dushiruum ja mille jaoks on köök........

Aga tundub, et ma pean siiski antud ühikas peatuma - vähemalt 2 kuud kuni ma endale mõistlikuma koha leian. Niisiis kas keegi tahaks mulle külla tulla ja ekstreemseid elamusi nautida:)

Veel toredaid asju - esimese päeva vastuvõtust ma eelmises kirjas ei kirjutanud. Nimelt oli 2.oktoobril mingi "tsiviilkaitse" õppuse pÄev, mis siinkohal tähendas, et kui mingi tobe sireen tööle hakkas tuli majast ahvi kiirusel väljuda kasutades varuväljapääse ja jättes pooleli pool päeva kestnud eksperimendi, mis vajas pidevat käelist tegevust, et oleks lootust mingigi tulemus saada. Ja sellist väljumist sain ka mina 2 korda proovida hoolimata sellest, et saabusin alles pärastlõunasel ajal........

Esimene elumärk siitpoolt piiri

Bonjour Paris :) - ehk elu nagu raamatus

Nih, kallid sobrad - olen jallegi IT-tsivilisatsiooni piirimaile
joudnud.... Ehk siis arvuti mille taga tootan jookseb iga 3 minuti
tagant kokku, omab nii flopi kui ZIP ketta lugejat ega voimalda
kasutada USP-d noudvaid lisaseadmeid.... nii, et need inimesed
kellega varem meeldivaid vestlusi gmaili teel pidasin peavad nuud
harjuma kirju lugema/kirjutama - SORRY:) Vahemalt seni, kuni mulle
kasutajatunnus tehakse ja ma endale pisut tarkvara alla laadin (aga
ega vaga loota ei tasu - viimati vottis selle tegemine aega ule 10
kuu)

Meenutades paari aasta tagust seisu - miski pole muutunud.... ka
klaviatuur on neil konnasoojatel hoopis teistsugune kui valgetel
inimestel. EI - ma ei kurda selle parast, et puuduvad tapitahed, pigem
hairib mind jatkuvalt see, et klaviatuurile on tahed paigutatud mingi
looma loogika jargi - NO KAS TEIE VAHETAKSITE "Q" ja "A" tahe kohad
ara ja asetaksite "M" tahe kohale "," jne jne.

Aga mitte miski pole vorreldav sellega, mille ma oma vanalt toolaualt
leidsin!!!!!!!

Te ei usuks

Aga see oli nagu DEJA VU

kritseldised pisikestel kollastel markmepaberitel (kokku 3 lehekest)

need nagid valja nagu minu omad

..............................

..

ja kui ma avastasin uhe paberi teiselt poolelt marked nagu " Kirjuta
Kerstile" ja "saada aruanne ara"

joudis kohale, DEJA VUst on asi kaugel - see on reaalsus, ma jatsin
eelmisel korral lauale paar motetut paberit, aga kuna keegi pole seda
vahepeal koristanud on nad ikka veel siin

Huvitav, kas mul onnestub kusagilt instituudi pealt leida ka viimati
maha unustatud katsetulemuste koopiad........

EDUD - kodu mul ei ole, aga loodan et kunagi saab olema.... vahemalt
kaitusin ma eelmisel korral pariisis olles oma nn orjaga nii hasti, et
ta pakub mulle luhikeseks ajaks ulualust.

Samuti voib eduks lugeda seda, et erinevalt 2005 aasta oktoobrist
suudan ma ka peale pikka pausi end kohalikus keeles mingil maaral
moistetavaks teha....

..........aga see, et ma tanases kirjas jarjekordsest streigist ei
kirjuta ei tahenda veel, et ma normaalselt kohale oleksin
joudnud.......... Seekord onnistas mind ilmataat korraliku uduga,
mistottu hilines valjalend tallinnast. Au ja kuulsus sellele EestiOhu
piloodile, kes praktiliselt kasikaudu lennuki oigele lennuvaljale
maandada suutis:)