üks mõte

Võib-olla pettume me inimestes liiga kergelt, mis siis, kui asjata...
Me ei küsi, ei selgita, ei oota vastuseid - vaid lähme oma teed...
Las sööb siis teadmatus me hinge ja keha pinges kisendab...
Ehk aeg toob selgitust...
Ent täna - on lihtsam loobuda.


...

Nagu ikka - siis kui minul on tööpäev on väljas võrratu suveilm.... Aru ma ei mõista, mis toimub!!! Aga vähemalt on mul nüüd korralik konditsioneer kassa kõrval :)

Apteegis on klienditeenindaja tööks ennekõike torisevate klientide teenindamine ja kuulamine, kuidas kõik ravimid on nii kallid nii kallid ja jälle on ravimid kallimaks läinud jne. Selliste torisejate vahele sattub aeg-ajalt hoopis teistsuguseid inimesi. Näiteks tuli üks püsiklient just lagedale küsimusega "Tütrekene, aga millal Teie jälle tööl olete ??" Minu pisut üllatunud ilme peale tuli selgitus: "Vot mina saan Teiega kohe nii ühe laine peale, et ma tunnen, et võin oma hädad teile ära rääkida ja et ma saan teie käest nende kõigi jaoks rohtu"

Ja jõudsin ma järgmist klienti teenindama hakata, tuli sama tekst teises versioonis "Oi dotshenka ja vam skazu..." .... MIS TOIMUB!!??

Vuss vuss - mina olengi vusserdaja, parim mõõdupuu ja etalonväärtus vusserdamisele (pole veel isegi otsustanud, kas mõõta meetri, liitri või kilogrammi kaupa), mis unustati meetermõõdustiku kasutusele võtmisel võimalike mõõtühikute loetellu paigutada !!!



Ehk lugu sellest, kuidas käituda igasugu võite sisaldavate lotopiletite jms paperitükkidega.

Üldjuhul jätavad mind igasugu kampaaniad, loteriid ja kihlveod 100% külmaks. See-eest oskas A le Coq oma juubelituuri õllekampaaniaga kuidagi ka mind haarata, ehk oli see massipsühhoos vms. Igal juhul saatsin ma päev enne Jaanipäeva õllepudelilt rebitud sildikese numbri mingisuguse sõnumiga, mille kohaselt oleksin võidu korral ALeCoq200 juubelituurile saanud 2 VIP pääset...

Aga loomulikult ma ei lootnudki võita ja järgmisel hommikul võidust teatavat sõnumit saades ei olnud mul aimugi, kuhu ma võisin selle paberikese numbrikombinatsiooniga panna, samuti ei saanud ma välistada võimalust, et see on juba leidnud oma koha paberikorvis.... Ometigi tundusid piletid piisavalt ahvatlevad, et helistada koju ja paluda emal kusagilt köögi territooriumilt riiulilt, laualt, paberikorvist jne püüda leida see õnnelik paberitükk.

Ja nagu ikka on emadel eriline oskus (võime mida treenitud juba mitukümmend aastat) leida laste poolt kummalistesse kohtadesse peidetud/jäetud/kaotatud asju ning ma sain oma vajaliku paberitüki tagasi ning otsustasin selle kindlasse kohta panna kuni piletite välja võtmiseni.

Kindlaks kohaks osutus käekott - see pisike sahtel kuhu rändavad ostutsekid, kui on kahtlus, et neid võib vaja minna.

Juuli keskel meenus mulle, et peaks vist võidu realiseerima..... Aga mida ei olnud oli see pisike punane paberitükk!!! Peale põhjalikku otsimist meenus, et olin osa tsekke kotist ära tõstnud.... seekord läks õnneks ja leidsin otsitud paberitüki vanade tsekkide hulgast. Huuh

Ja kui keegi arvab nüüd, et ma läksin pileteid välja võtma, siis ta eksib... Paigutasin paberi rahakotti visiitkaartide sahtlisse. Rahakotti paigutasin ka teised sarnased lipikud mida ma ära ei olnud saatnud juhuks, kui tekib isu ehk veel mõni saata jne (need paigutasin raha sahtlisse). Nüüd saatsin veel ühe sõnumi, lootuses pileteid juurde saada ja suurema sõprade pundiga minna ... Aga ei, teisel katsel ei võitnud ma midagi :(

Nagu ikka elu läks edasi ja 5. august (viimane päev pileteid välja võtta) lähenes

No ja kui ma siis 2. augustil .....

...... (lugu jätkub)

Selle suve pikim "puhkus" (lausa 5 vaba päeva järjest) lõppeb täna. Niisiis andsin endale lubaduse, et järgmine kord paari vaba päeva planeerides maksan kõigepealt ilmataadile kopsaka summa ja siis lähen ülemuse jutule....

Minu arusaam puhkusest on viimastel aastatel väga veidraks muutunud - vähemalt meenutades viimast 3-4 suve. Kui ei ole tööl, siis möllan mingisuguste koolidesse sisse astumiste ja stipendiumitega... Seekordset suvepuhkust (plaaniliselt 2 nädalat) naudin aga hoopis töörüpes. Niisiis 2 päeva kodus 2 tööl 3 päeva kodus 3 tööl.... (ja kui keegi nüüd arvab, et ma räägin tööst laboris, siis ta eksib rängalt... tegemist on üha enam manduva ametiga - just just proviisori kutse on see millest jutt). Milleks kõik need aastad pulbrihõõrumist, erinevaid keemiaid ja taimede keetmist kui hoopis oleks tulnud õpetada keeli, psühholoogiat, läbirääkimismetoodikaid ja võib-olla ka enesekaitset?

Suvine Tartu - pooleldi väljasurnud koht. Aga selle eest on igal õrnal naisterahval võrratu võimalus siinses liikluskeerises autoga ellujäämiskursusi algajatele läbida:)

Kõik oleks äärmiselt meeldiv ja rahulik, kui ei oleks kolme asja:
1)liinibusse/rekkasid, mis pidevalt liiklust ummistavad
2)liiklusvõimetuid inimesi, kelle arusaama kohaselt tee keskel olev valge katkendjoon tähistab lõpmatult pikka vöötrada
3) teetöölisi, kes iga paarisaja meetri tagant iidsete tee-ehitajate poolt sinna maetud kulda otsivad ja selleks üüratuid auke kaevavad

Kas ka teie peate vahetevahel selliseid vestluseid?



lamole_826@hotmail.com says:
hola
Malle - hakkaks piirivalvuriks says:
HI
mmmmmmmmmmmmm says:
hola como estas
Malle - hakkaks piirivalvuriks says:
Fine thanks - But If I were you I would change the language
mmmmmmmmmmmmm says:
jajajaja no te preocupes yo si te entiendo
Malle - hakkaks piirivalvuriks says:
WTF
mmmmmmmmmmmmm says:
and you boy frend
Malle - hakkaks piirivalvuriks says:
?! What makes you ask that kind of questions??
mmmmmmmmmmmmm says:
lo que sea
Malle - hakkaks piirivalvuriks says:
... OK And are you enyoing your vacation already?
mmmmmmmmmmmmm says:
no ytu
..... jne siinkohal võiks vist teha reklaami leheküljele http://www.translate.ru/ (olulisimad internetis kasutatavad keeled).
No mis valu on tundmatutel isikutel veel tundmatumatega suhtlema hakata/seda enam kui mõlemad osapooled räägivad erinevaid keeli aga mitte teineteise omi...?? kas tõesti on interneti areng viinud selleni, et leidub inimesi, kel pole ühtegi reaalset tuttavat.... vaid on rohkelt sõpru kasutajanimedega????

Mida iganes...

... ja nagu ikka kui kirutamise alguses oli idee pikalt mõttelõnga veeretada elu "põhitõdedest", siis praegu suundun hoopis kusagile Tähtvere linnaossa grillima