Minu arusaam puhkusest on viimastel aastatel väga veidraks muutunud - vähemalt meenutades viimast 3-4 suve. Kui ei ole tööl, siis möllan mingisuguste koolidesse sisse astumiste ja stipendiumitega... Seekordset suvepuhkust (plaaniliselt 2 nädalat) naudin aga hoopis töörüpes. Niisiis 2 päeva kodus 2 tööl 3 päeva kodus 3 tööl.... (ja kui keegi nüüd arvab, et ma räägin tööst laboris, siis ta eksib rängalt... tegemist on üha enam manduva ametiga - just just proviisori kutse on see millest jutt). Milleks kõik need aastad pulbrihõõrumist, erinevaid keemiaid ja taimede keetmist kui hoopis oleks tulnud õpetada keeli, psühholoogiat, läbirääkimismetoodikaid ja võib-olla ka enesekaitset?