Nädalavahetuseviis mind siinse Vene-Ukraina pundiga Ladina kvartalisse õhtut veetma ja Picasso muuseumisse. Erakordsed inimesed, kellega koos jõuab paratamatult kohale - jaaaa palju on veel siin elus õppida... Seoses Picasso ja kubismiga valisime endi seast välja need, kes õhtuti geomeetrilisi kujundeid joonistama ning neid hommikul erinevates asendites kokku kleepima hakkavad ja need, kelle konspektiäärtele tekkinud kritseldised tuleb ära raamida ja näitus teha - ehk siis 100 aasta pärast tulevad inimesed sama moodi hordide kaupa neid käeproove vaatama ja maksavad nende eest meeletuid summasid :) No tegelikult oskas Picasso siiski värvi ja kujundiga mängida - vähemalt mingil eluperioodil, millele langeb paarikümne visuaalselt nauditava ja huvitava töö tegemine
HOIATUS - neile eestlastele, kes prantsuse keelt vabalt ei räägi.
Turistide tõmbenumbri moodsa kunsti muuseumi, Pompidou keskuse, kõrval väikeses söögikohas ei sattunud ma Imre Sooääre moodi lennuintsidenti ega isegi mitte koolerapuhangu otsa, vaid huvitavalt üles ehitatud kliendilõksu. Kui meie vaprate päevajätkajate seltskond pühapäevase muuseumikülastuse järgselt ühte pooltühja restorani sisenesime, võttis meid vastu +/- viisakas teenindus rõõmsa küsimusega:" kas toome ka inglisekeelsed menüüd?". Nõustusime ja varsti ilutsesidki meie laual kahte värvi menüüd - üks Prantsuse ja teine Inglise keeles. Valisime üht teist välja ja hakkasime võrdlema toidu nimetusi erinevates menüüdes nt need kes tellisid inglisekeelsest menüüst võisid osta ekstraklassi rooga vene lõhest, aga need kes tellisid prantsusekeelsest menüüst said lõhehautist jne. Kuna soov oli midagi magusat süüa oskasin mina endale valida pannkoogid suhteliselt mõistliku hinna eest inglisekeelsest menüüst loomulikult. Meeldiva üllatusena toodi mulle sellised mõnusad paksud vanaema pannkoogid vaniljekastme ja jäätisega. Ok - ei hakanud protestima, ehkki olin eeldanud, et mulle tuuakse siinsed üliõhukesed pannkoogid.... protestimisehetk saabus hoopis hiljem. Siis kui lauda toodi arve ja selgus, et olin endale väidetavalt planeeritust tunduvalt kallima roa tellinud. Selgitust küsima minnes teatati mulle, aga te tellisite pannkoogid (ja tutvustati nende hinda prantsusekeelses menüüs - jaaa see klappis hinnaga arvel ja see toode mida mina olin tellinud oli Crepes' i nime all) Ja kui ma nõudsin endale inglisekeelse menüü selgitamaks, et olin tellinud inglisekeelse menüü järgi pannkoogid lisanditega teatati mulle menüülugemise järgselt (kus tõesti olid kahe hinnaga pan cakes) lihtsalt "Desole - kelner mõistis teie tellimust teisiti ja nüüd tuleb teil maksta ikkagi saadud toidu hinna järgi". Ei hakanud tõmblema, maksime arve ära ja tulime tulema teadmisega, et rohkem minu jalg üle selle söögikoha ukse ei astu....
Lisaboonusena sel nädalavahetuselõnnestus jällegi ühele prantslasele selgeks teha, et Eesti see ei ole mitte Venemaa piirialale jäänud kants, kus mingid tüübid otsustasid riiki mängima hakata, vaid et see on täiesti eraldiseisev riik oma kultuuri, keele ja ajalooga, mis lihtsalt teatud perioodil liideti sõltumata meie soovist ühe riikide liiduga.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment